Blogi

Suvi on sageli aeg, mil uudistevoog korraks aeglustub. Tänavune suvi näitas aga vastupidist. Avalikkuse ette jõudis mitu juhtumit, mis puudutasid jälitustegevust, terviseandmeid, tehisintellekti, videovalvet ja Eesti digitaalset suveräänsust. Kuigi teemad olid erinevad, viisid need kõik ühe küsimuseni: kust läheb piir tehnoloogilise mugavuse, turvalisuse ja inimese õiguste ja privaatsuse vahel?

Iga ettevõte, kes töötleb klientide isikuandmeid, vastutab selle eest, et neid andmeid käsitletaks turvaliselt, läbipaistvalt ja seadusega kooskõlas. Raamatupidamisettevõtete jaoks on see vastutus eriti suur, sest igapäevaselt puututakse kokku finantsandmete, isikukoodide, kontaktandmete, palgaandmete ning muu tundliku teabega.

Lapse digitaalne identiteet ja andmejälg kujunevad ammu enne seda, kui laps ise mõistab, mis andmed tema kohta eksisteerivad, kes neid kasutab või kuidas need tulevikku mõjutavad.

Oletame, et kui ühele ametikohale kandideerib 150 inimest, siis kuidas valida nende seast välja viis kõige sobivamat kandidaati. Mismoodi hinnata töötaja lahkumisriski või analüüsida, millised tööülesanded sobivad konkreetsele inimesele kõige paremini? Lisaks, kas tehisintellekti abil võib koostada seadusega nõutud dokumente, mille eesmärk on hinnata tehisintellekti kasutamise mõju inimese privaatsusele. Need küsimused ei kuulu enam kaugesse tulevikku, vaid on osa tänapäeva igapäevasest tööelust ja sellega kaasnevatest aruteludest.

Andmed on tänapäeva digimajanduse üks väärtuslikum vara, mille teadlik haldamine pole pelgalt juriidiline kohustus. See on strateegiline investeering ettevõtte tulevikku ja usaldusväärsusesse. Ometi näevad paljud ettevõtjad isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) siiani takistuse või arusaamatu paberimajandusena, mis koostatakse umbes kord viie aasta jooksul ning pannakse seejärel sahtlisse hoiule. Tegelikkuses ei ole probleem aga GDPR-is, vaid tööriistades või nende puudumises.

Alustavad, väikeettevõtted või kasvufaasi jõudnud organisatsioonid keskenduvad eelkõige äritegevuse arendamisele, mistõttu andmete teadlik kogumine ning haldamine jääb enamasti tahaplaanile. Tihti puudub selge arusaam, kuidas andmestrateegia toetab ettevõtte kasvu või kuidas andmekaitset järjepidevalt ja jätkusuutlikult juhtida. Samas ei ole andmekaitse oluline vaid tegevuse alguses – see muutub eriti kriitiliseks just siis, kui ettevõte soovib teha järgmist arenguhüpet.

Tutvu DataVie’ga – jõua nullist nõuetele vastavuseni vaid mõne tunniga.

Punased lipukesed kodulehel VOL1 ehk kuidas kontrollida paari minutiga, kas minu ettevõte täidab andmekaitseseadust?

Andmekaitsenõuete täitmise koormus langeb sageli niigi ülekoormatud töötajatele. Paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei saa endale lubada täiskohaga andmekaitsespetsialisti ehk DPO palkamist või ei leia sobivat inimest. Samuti pole GDPR-ist arusaamine sugugi lihtne ülesanne.

Kui juhid ettevõtet Eesti e-residendina, ei ole GDPR-i nõuete täitmine valikuline. See on hädavajalik.

Isikuandmete kaitse on ja peab saama kvaliteetse teenuse osutamise normaalsuseks, kuid kaugeltki kõigil ei ole otstarbekas värvata eraldi andmekaitsespetsialisti, kirjutab andmeidu DataVie üks asutaja Kaisi Udumäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Esimene juuni on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille puhul on paslik pöörata tähelepanu laste isikuandmete kaitsmisele. Lapsed ja GDPR (isikuandmete kaitse üldmäärus) on teema, mis võiks kõnetada iga lapsevanemat ja lasteasutust, kes alaealistega igapäevaselt tegelevad. Kogenud andmekaitsespetsialist ja DataVie asutaja Piia Laks-Järve jagab oma teadmisi küsimustes, mis laste privaatsust silmas pidades võivad igapäevaelus tekkida.

Aasta esimeses saates siirdub saade „Töö ja palk“ tööõiguse radadele ja püüab hoolt kanda selle eest, et kogu tööalane tegevus toimuks seaduse piires.

Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.

Vebinar keskendub isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) praktilisele rakendamisele värbamisel. Andmekaitsespetsialist Piia Laks-Järve ja Recruri asutaja Marit Alaväli arutlevad, mida peaksid tööandjad ja värbajad teadma kandidaatide isikuandmete töötlemisel värbamisprotsessi käigus.

Vebinar käsitleb värbamisega seotud olulisi GDPR-i teemasid, sealhulgas läbipaistvust, andmete töötlemise õiguslikku alust, kandidaadi nõusolekut, taustakontrolle, andmete säilitamist, koostööd värbamispartneritega ning värbamistarkvara kasutamist.

Vebinari keskne sõnum on, et värbamine ei tähenda üksnes õige töötaja leidmist. Sama oluline on kandidaatidega usaldusliku suhte loomine. Professionaalne värbamisprotsess peab austama inimeste isikuandmeid ja tagama nende vastutustundliku käsitlemise alates esimesest kontaktist kuni lõpliku otsuseni.

Inimese andmete kaitsmine peaks olema loomulik osa andmetöötluses nagu kätepesu enne sööki. DataVie aitab ettevõtetel GDPR-iga koos elada selliselt, et tüütust kõrvaltegevusest ja seadusepügalast saab pikemaajaline kasu ettevõttele ning trahvimishirmust möödanik.